Linnulaul ja -10 C, vihm ja tuisk, tärkavad lumikellukesed ja lumehanged. Loodusolude muutlikus on sel kevadel olnud eriti suur. Kui paljud neist muutustest sind mõjutavad? Kui hästi sa nendega kohaned? Kas need kiired muutused ärritavad sind? Siin kohal ei räägi ma veel nendest suurtest muutustest sinu ümber, mis ei ole otseselt looduse ja selle kevadega seotud.
Kui loodusrahvad elavad suuresti looduses toimuvate muutuste järgi, siis meie kaasaegsed ei lase looduses toimuvast oma elurütmi ja harjumusi suurt segada. Kui meil ei ole just puhkus siis tavaliselt tõuseme samal ajal ja meil on sarnased igapäeva rutiinid olenemata sellest, kas on kevad, sügis või talv.
Loodusrahvad teevad ettevalmistusi erinevateks hooaegadeks ja tehakse neid töid, mis on sellel ajal kõige optimaalsemad. Kui päev on pikem siis on pikem ka tööpäev ja vastupidi talvel. Kaasaegsed teevad kõige rohkem tööd pimedal ajal ja tavaliselt puhatakse suvel kui on kõige ideaalsem töötegemise aeg. Valgustus ja küte lubavad teha pea kõiki töid välja arvatud põllumajandus.
Idamaades on peetud oluliseks pimedat talve kui sissepoole tähelepanu suunamise aega. Rohkem on aega lugemiseks, harimiseks, enesetäiendamiseks, meditatsioonideks ja vaimseteks praktikateks.
Kevadine aeg on kui äratus kus vähehaaval suurendatakse aktiivsust. Päeva pikenedes võetakse ette järjest rohkem aktiivsemaid töid. Sügisel sama moodi järk järgult vähendatakse aktiivsust.
Mitmed teadlased, kes on põlisrahvaid uurinud ja avastanud, et põlisrahvastel ei ole ühe või teise looduse nähtuse korral selliseid intensiivseid emotsioone ja negatiivseid suhtumis kui kaasaegsel inimesel. Vihm, tuul või torm ei ole jube, õudne ja vastik vaid need lihtsalt on. Loodust ja ilmamuutusi aktsepteeritakse nii nagu need on. Kõik see, mis meie ümber looduses toimub on üks osa meie loomulikust elust olenemata kui meeldiv või ebameeldiv see on.
Kui tuua loodusrahvaste suhtumine ümbritsevasse loodusesse tänasesse päeva siis võiks meil olla sellest palju õppida.
Selline väide on võib-olla liiga drastiline, kuid pidev väsimus ja kurnatus on oluline depressiooni taimelava. Sealt on ainult mõned sammud.... Seetõttu ei peaks ka üleväsimusse pealiskaudselt suhtuma.
Paljude muutustega võitlemine on mittemõistlik, seetõttu on kasutu kulutada aega ja energiat liigsetele emotsioonidele ja emotsionaalsetele tegevustele muutuste vastu võitlemiseks.
Palju ratsionaalsem on uurida, mis muutus? Kas ja kui palju muutus mind, minu lähedasi ja tööd mõjutab.
Sealt on võimalik hakata uurima, kas ja mida peaks ise enda tegevuses muutma. Millised on muutustega kaasnevad ohud ja võimalused?
Milliseid konkreetseid tegevusi/harjutusi/praktikaid on mõistlik muuta, juurde luua või lõpetada.
Need 3 lähenemist võimaldavad muutustega paremini kohaneda. Vastasel korral jätame kasutamata võimalused või satume ohtu. Kui on libe siis kohandu, kui on külm siis kohandu, kui on tuuline siis kohandu.
Kui oled pidevalt väsinud siis see on tagajärg. Seda on vaja märgata ja teha muutus oma tegevustes, harjumustes ja ka suhtumises.
Liigne tegutsemine, trennid ja aktiivsus lõpuks kurnab ka kõige treenituma keha. Ka liigsed emotsioonid stressirohkel päeval aga ka liigne mõtlemine kurnavad. Väsimus ja kurnatus on kui keha signaal aja mahavõtmiseks. Kui me seda ei kuula, sunnib keha sind läbi erinevate häirete varem või hiljem ikkagi tegema.
Aeglane, vähene liikumine on eelneva vastand. Siia alla kuulub ka istumine. Istumist on nimetatud oma kahjulike mõjude poolest ka 21. sajandi suitsemiseks tänu oma aeglasele, pikaajalisele kahjulikule mõjule. Liigne istumine on saanud üheks kaasaegse inimese põhiliseks tegevuseks.
Tavainimesena pendeldame kord ühe ja teise äärmuse vahel. Liikumise ja liigutamatuse tähendust on mõeldud siin laiemalt. Siia kuulub nii erinevate keha osade liigutamine kui kogu keha liigutamine, liigutamise intensiivsus, intervall ja puhkus selle erinevates vormides. Siia alla kuulub nii mõtlemise aeg kui mõtete vaba aeg. Siia kuuluvad ka emotsioonide kogemine.
Emotsioonid aktiveerivad lühiajaliselt teatud kehalise tegevuse, kuid teatud emotsiooni pikaaegne kogemine kahjustab ka füüsilist keha. Oskus vabastada oma kahjustavaid kroonilisi emotsioone on samuti targa inimese tunnuseks. Uuri lähemalt siit.
Kevadväsimuse korral on oluline vaadata oma liikumis harjumused ja vajadusel teha korrektiive. Mitmeid harjutusi ja tehnikaid jagab „Selja tervise ABC“.
Eelnevalt viidatud tasakaalutus toob kaasa kehalise tasakaalutuse erinevates süsteemides. Kui need on pikaajalised, hakkab kahjustus levima. Väsimuse ja kurnatuse tunne on üks olulise signaale häiretest keha tsirkulaarsüsteemis. Vahel keha annab teada läbi erinevate aistingute, kus on probleem. Näiteks käte või jalgade puhul on üheks tunnuseks mingi piirkonna jahedus või külmus.
Hiina meditsiinis teatakse, et lisaks vere ja lümfi liikumisele on ka energiakanalid ehk meridiaani kus liigub chi ehk eluenergia. Takistused chi liikumisel põhjustavad häireid ka vereliikumisel ja vastupidi.
Akupunktuuri lühikursustel on sul võimalik omandada teadmised põhilistest organitega seotud põhikanalitest ja enamlevinud akupunktidest. Õppides neid blokeeringuid vabastama taastub chi ringlus, seejärel taastub ka vereringlus. Neid tehnikaid õpetan erinevates akupunktuuri ja hiina meditsiini koolitustel. Vaata lisaks klikates allolevat pilti.
Olles olnud pikalt massöör võin kinnitada, et selg, turi ja kael on kolm enam levinud piirkonda kuhu koonduvad lihaspinged inimesel, kes on ületöötanud ja stressis.
Seetõttu peaks kõik inimesed, kes pingelistel aegadel stressiga kokkupuutuvad teadma mitte ainult stressi maandavaid tegevusi vaid ka harjutusi/tehnikaid, kuidas ise selja, turja ja kaela pingeid leevendada.
Üle 20 aasta joogaõpetaja kogemusega soovin teile jagada parimaid ja lihtsamaid harjutusi ning tehnikaid kuidas leevendada väsimust. Harjutusi on erinevate tasakaalutuste leevendamiseks.
Vahel piisab ainult mõne harjutuse sisseviimisest oma argirutiini ja saada olulist abi oma tasakaalukuste leevendamisel.
Võtke need mõned minutit päevas ja olge terved.
Kohtumiseni,
Toomas Õunap
